Kõhre morfofunktsionaalne ühik on kondron – kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb kõhreterritoorium. Erinevaid vorme eristatakse kondroni ehituse ja arvu, kiudude hulga ja paigutuse alusel koes. * hüaliinne kõhrkude – textus cartilagineus hyalinus - moodustab embrüonaalse skeleti, katab liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega). Eristuvad kondrotsüüdid ja rakkude vahel intertsellulaarsubstants (sisaldab palju kollageen II kiude). Kondrotsüüdid asuvad põhiaine kõhreõõntes. Kõhre sügavamates osades asuvad kondrotsüüdid rühmiti mood. isogeenseid gruppe. Kõhrerakkude ümber on põhiaine tumedamalt värvunud ja moodustab kõhreterritooriume. * elastne kõhrkude – textus cartilagineus elasticus - paikneb piirkondades, kus on vaja taluda
Enamus hüaliinsest kõhrkoest on kaetud perikondriga, mis moodustab hüaliinse kõhrkoe plaadikesega anatoomilised struktuurid – kõhred (toitumine perikondri kaudu osmoosi teel) Perikondris e kõhreümbruses on kaks erinevat kihti – välimine ja sisemine Välimise e fibroosse kihi moodustab tihe kiududerohke sidekude koos veresoontega Sisemine e kambiaalne, rakurohke kiht, sisaldab kambiaalseid rakke ja kondroblaste erinevates arenguastmetes, kõhrkoe kasv toimub kambiaalse kihi arvelt Kõhreümbrise all kõhre ülemises kihis paiknevad noored piklikud kondrotsüüdid, sügavamates kihtides on rakud ümaramad Hüaliinses kõhrkoes paiknevad kondrotsüüdid põhiaines moodustunud ümarates õõnsustes – kõhreõõntes Ümber kõhreõõnte paiknev õhuke triipu meenutav ala värvub preparaatides basofiilselt – kõhrekihn