Hüpoteetilist süllogismi võib rakendada mitu korda järjest. Alati peab jälgima, et järgmise eelduse alus oleks sama, mis eelmise eelduse tagajärg. N10.7. Näidake, mida on võimalik järeldada ühest võimalikust Rooma ajaloo tõlgendusest. Riik valmis – sõda läbi. Sõda läbi – orjad otsas. Orjad otsas – riik otsas. Lahendus: tähistame: R – riik on valmis; S – sõjad on otsas; O – orjad on otsas; H – riik on otsas (riik hävib). Eeldusi võib tõlgendada konditsionaalideks, nt Riik valmis – sõda läbi on tõlgendatav väitena „Kui riik on valmis, siis on sõda läbi”. Kahest esimesest eeldusest saab koostada hüpoteetilise süllogismi: 1. Riik valmis – sõda läbi. R → S 2. Sõda läbi – orjad otsas. S → O J: riik valmis – orjad otsas. ∴ R → O Saadud järeldusest ja kolmandast eeldusest võib koostada uue hüpoteetilise süllogismi: (1.) ja (2.) Riik valmis – orjad otsas. R → O 3. Orjad otsas – riik otsas. O → H
Hüpoteetilist süllogismi võib rakendada mitu korda järjest. Alati peab jälgima, et järgmise eelduse alus oleks sama, mis eelmise eelduse tagajärg. N10.7. Näidake, mida on võimalik järeldada ühest võimalikust Rooma ajaloo tõlgendusest. Riik valmis sõda läbi. Sõda läbi orjad otsas. Orjad otsas riik otsas. Lahendus: tähistame: R riik on valmis; S sõjad on otsas; O orjad on otsas; H riik on otsas (riik hävib). Eeldusi võib tõlgendada konditsionaalideks, nt Riik valmis sõda läbi on tõlgendatav väitena ,,Kui riik on valmis, siis on sõda läbi". Kahest esimesest eeldusest saab koostada hüpoteetilise süllogismi: 1. Riik valmis sõda läbi. RS 2. Sõda läbi orjad otsas. SO J: riik valmis orjad otsas. RO Saadud järeldusest ja kolmandast eeldusest võib koostada uue hüpoteetilise süllogismi:
annaabi.ee 
