korraga tõesed. Ülesanne taandub tavalisele tingiv-kategoorilisele süllogismile, ainult et tagajärg on liitlause. Kuna ¬M ∨ ¬N ≡¬(M & N), siis saame A → M & N, ¬(M & N) ⊨ ¬A (modus tollens). Kui me saame kasutada mittevälistavat disjunktsiooni, siis saab lihtsa eitava mooduse sageli taandada tavalise tingiv-kategoorilise süllogismi eitavale moodusele. Liitne välistav eitav moodus (complex exclusive modus tollens): esimese eelduse konditsionaalid sisaldavad erinevat alust. See ei ole kehtiv moodus, kui nõutakse, et ka lõppjäreldus oleks välistav disjunktsioon, ning on kehtiv, kui lõppjäreldus on harilik disjunktsioon. (p → q) & (t → s) ¬q ⊕ ¬s ∴ ¬p ∨ ¬t Lühemas kirjaviisis [(p → q) & (t → s)], ¬q ⊕ ¬s⊨ ¬p ∨ ¬t. Nt kui lähen vasakule, jään auto alla, ja kui paremale, jään rongi alla. Ma kas ei jää auto alla või ei jää rongi alla. Järelikult ma ei lähe vasakule või ma ei lähe paremale
korraga tõesed. Ülesanne taandub tavalisele tingiv-kategoorilisele süllogismile, ainult et tagajärg on liitlause. Kuna ¬M ¬N ¬(M & N), siis saame A M & N, ¬(M & N) ¬A (modus tollens). Kui me saame kasutada mittevälistavat disjunktsiooni, siis saab lihtsa eitava mooduse sageli taandada tavalise tingiv-kategoorilise süllogismi eitavale moodusele. Liitne välistav eitav moodus (complex exclusive modus tollens): esimese eelduse konditsionaalid sisaldavad erinevat alust. See ei ole kehtiv moodus, kui nõutakse, et ka lõppjäreldus oleks välistav disjunktsioon, ning on kehtiv, kui lõppjäreldus on harilik disjunktsioon. (p q) & (t s) ¬q ¬s ¬p ¬t Lühemas kirjaviisis [(p q) & (t s)], ¬q ¬s ¬p ¬t. Nt kui lähen vasakule, jään auto alla, ja kui paremale, jään rongi alla. Ma kas ei jää auto alla või ei jää rongi alla. Järelikult ma ei lähe vasakule või ma ei lähe paremale
annaabi.ee 
