pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada soti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. Esimesed jalgrattas Eestis Eestisse jõudsid esimesed jalgrattad tõenäoliselt juba 1850. aastate paiku, kuid esialgu ei pööratud neile erilist tähelepanu. Alles 1880. aastatel, kui moodne jalgratas maailmas oma suurt võidukäiku hakkas tegema pääses ka meil lahti tõeline ,,jalgrataste hullus". Loomulikult
esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada šoti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. 1897. aastal sai jalgratas vabajooksumehhanismi. Esimene jalgrattavõistlus Esimene jalgrattavõistlus toimus 31. mail 1868 Pariisis, Parc de Saint-Cloud’is. Võistlusdistants oli 1200 meetrit. Võistluse võitis inglane James Moore. Tema jalgratas oli valmistatud puidust ning rehvid rauast
annaabi.ee 
