vajadusele ja otstarbele Lihvitakse pikikiudu (äärmisel juhul eelnev peenlihvimine võib toimuda ka ristikiudu karvkiulisuse eemaldamiseks ja karestamise vajadusel). Viimistluseettevalmistamine Viimistluseettevalmistamises teostatakse järgmisi operatsioone: Enne pinna peitsimist tuleb kiud mahalihvida. Selleks niisutatakse pinda sooja veega, lastakse kuivada ning seejärel lihvitakse üleskerkinud kiud maha. Naha- ja kondiliimiga vineeritud pinda ei ole vaja eraldi niisutada Okaspuidul on vaigulaikude puhul vajalik vaik eemaldada lahusti ja harja abil. Vaigu eemaldamiseks sobivad tärpentin, bensiin, atsetooni- ja soodalahused. Lahustatud vaik pestakse pinnalt sooja veega maha Pinna valgendamiseks ning naha- ja kondiliimi mahapesemiseks hõõrutakse pinda vesinikperoksiid või oblikhappe ning harja abil. Hiljem pestakse pind sooja veega üle
Neil lastakse seista liimi lõpliku kõvastumiseni, liimilahuse poolt puitu viidud niiskuse ühtlustumiseni ja sisepingete vaibumiseni. Järelhoidmise aeg sõltub liimist, puiduliigist ja edasisest töötlemisest. Liimimisresiimid: Liimimis kvaliteet oleneb suuresti pindade kokku surumisest. Kasutatakse kiilusid, pitskruve, liimklambreid, mehaanilisi ja mootoriga varustatud kruviseadmeid (hüdraulilisi ja neumaatilisi presse e suruõhu seadmeid). (kui tegemist naha- või kondiliimiga on kasulik materjal eelnevalt sioojendada) (liimi kihi paksus peaks olema 0,08- 0,15 mm). Pilet nr. 3 1.Puidu liigitamine. 2.Puidu survetugevus. 3.Liimide liigitus. 1.Lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit (mänd, tamm, remmelgas, toomingas) Maltspuidulised- lülipuitu ei ültse märgata (haab, kask, lepp) Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök) Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas)