koostisosade tõttu. Sellest on võimalik konstrueerida kandvaid süsteeme mis ei lase veel endast läbi tungida. Olgugi et nime poolest võiksime eeldada, et tegemist on täiesti vett eemale hoidva materjaliga, siis nii see ei ole. Üldjuhul ei tungi niiskus sügavamele kui 5 cm betooni sisse, kuigi see võib varieeruda sõltuvalt vee survest. Ühtlasi kui välispinnale tekib liiga suur vee konsentratsioon, liigub betoonist läbi veeaur, mis võib hakata tekitama kondensi. Veetiheda betooni puhul on ka väga tähtis valu kvaliteet, et ei tekiks pragusid betooni. Kui need aga tekivad, siis on neid hiljem vaja hakata täitma injektsioonmeetodil, mis on aega nõudev ja kulukas. Eelnevast lähtudes, tuleks hijem betoon katta mõne muu hüdroisolatsiooni materjaliga. Oma hinna poolest on veetihe betoon pisut kulukam kui tavaline betoon. [3] 2.3. Mineraalsed isolatsioonivõõbad
Selle teema kohta võiks olla eraldi ettekanne. 73 ... Visualiseeritud arvutusprogrammid võimaldavad määrata soojustuse sobivuse konstruktsioonis, näidates ära näiteks: Soojustuse paksuse piisavuse Temperatuuri graafiku konstruktsioonis Niiskuse graafikud konstruktsioonis Kastepunkti asukoha Kondensaadiohtlikkuse Tekkiva kondensi tendents (lühi- või pikaajaline) Tekkiva ja väljakuivava niiskuse bilansi 74 37 SÄÄSTLIKKUS SOOJUSTAMISEL JA EKSPLUATATSIOONIS on soojustuse valikul ja dimensioonimisel määrav. Tuleb vaadelda kahte teineteist mõjutavat
annaabi.ee 
