Kromatiini koosseisus on histoone viit tüüpi – H1, H2A, H2B, H3, H4. Nukleosoom koosneb histoonidest ja nende ümber keerdunud DNA-st. Ühes nukleosoomis on kokku kaheksa histooni molekuli: iga nelja histooni (H2A, H2B, H3, H4) on kahes korduses. Nukleosoomide vahel paiknevale DNA ahelale seondub H1 histoon, mida nimetatakse ka linkerhistooniks. H1 ülesandeks on nukleosoomi struktuuri stabiliseerida, aga samuti tagada kõrgemate DNA kondenseerumistasandite stabiilsus. Millised mittehistoonsed valgud aitavad kromatiini kõrgemat järku struktuuridesse pakkida ja millised piirkonnad on selle jaoks DNAs? Need moodustavad kromosoomikujulised tellingud, millele kinnituvad 30 nm fiibrid, arvatavasti lingudena. DNA-s asuvad nende valkudega seondumiseks kindlad piirkonnad, mida nimetatakse toese/tellinguga seotud piirkondadeks SAR (i.k, scaffold-associated regions) või maatriksiga seotud piirkondadeks (i.k, matrix attachment regions MAR)
Kromatiini koosseisus on histoone viit tüüpi H1, H2A, H2B, H3, H4. Nukleosoom koosneb histoonidest ja nende ümber keerdunud DNA-st. Ühes nukleosoomis on kokku kaheksa histooni molekuli: iga nelja histooni (H2A, H2B, H3, H4) on kahes korduses. Nukleosoomide vahel paiknevale DNA ahelale seondub H1 histoon, mida nimetatakse ka linkerhistooniks. H1 ülesandeks on nukleosoomi struktuuri stabiliseerida, aga samuti tagada kõrgemate DNA kondenseerumistasandite stabiilsus. 29. Millised mittehistoonsed valgud aitavad kromatiini kõrgemat järku struktuuridesse pakkida ja millised piirkonnad on selle jaoks DNAs? 13 Need moodustavad kromosoomikujulised tellingud, millele kinnituvad 30 nm fiibrid, arvatavasti lingudena. DNA-s asuvad nende valkudega seondumiseks kindlad piirkonnad, mida nimetatakse toese/tellinguga seotud piirkondadeks SAR (i
annaabi.ee 
