arvati, ning nad mängivad üldse kliimamuutustes põhilist osa. Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (ingl k. gross calorific value) Tarbimisaine ülemine kütteväärtus (TÜK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kütuse täielikul põlemisel hapnikus ja kui põlemisel tekkinud veeaur kondenseerub veeks. TÜK sisaldab veeauru kondenseerumissoojust ja on seega sõltumatu kütuse niiskusest. Tarbimisaine alumine kütteväärtus (ingl k. net calorific value) Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kü- tuse täielikul põlemisel hapnikus, kusjuures kütuses olev vesi aurustub ega konden- seeru. Soojushulk ei sisalda seega veeauru kondenseerumissoojust. TAK sõltub kütuse kuivaine (v.a mineraalid) ja niiskuse sisaldusest. Mida suurem on kütuse mineraalide
Ülemine kütteväärtuse arvutamisel eeldatakse, et nii kütuse niiskusest kui vesiniku 1 seotud süsinikuks loetakse seda süsinikku, mis jääb järele pärast lendaine (süsivesinike) eraldamist 16(113) Villu Vares Energia ja keskkond põlemisproduktina suitsugaasidesse sattunud veeaur täielikult kondenseerub. Alumises kütteväärtuses suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust ei arvestata. Mida suurem on kütuse niiskus ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Enamasti väljuvad suitsugaasid katlast korstnasse üle 100°C temperatuuril, st kastepunktist tunduvalt kõrgemal temperatuuril ja sellistes tingimustes veeauru kondensatsioonienergia jääb kasutamata. Mõnede nn ,,puhaste kütuste", näiteks maagaasi ja puitkütuste korral on võimalik