aurustumissoojused keemistemperatuuril. Q = ±Lm Antud valemiga saab arvutada soojushulka, mis on vajalik vedelikule juurde anda vedeliku aurustamiseks kindla temp. juures (ehk soojushulk, mis vabaneb auru kondenseerumisel antud kindla temp. juures). L-keha materjali aurustumissoojus, m-keha mass, + aurustumisel, -kondenseerumisel. Q = Lm (aurustumine) Q = -Lm (kondenseerumine) AURUSTUMIS/KONDENSEERUMISSOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub ainest ja selle temperatuurist ning on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mis on vajalik anda ühikulise massiga vedeliku/auru aurutumiseks/kondenseerumiseks antud Q 1J J jääval temperatuuril. Q = ±Lm , aurustumisel Q = Lm L = m SI : 1kg = 1 kg SI-s on aurustumissoojuse
väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust ja põhjustavad laia ja kahvatu kaare. värvi pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad oluliselt. Tavalise vikerkaare puhul on tilgakesed suuremad. 38. Millest kooseneb ja kuidas toimib veeringe? aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine 39. Seleta lahti "varjatud soojuse ülekanne". Varjatud soojuse ülekanne toimub aurustumisel ja kondenseerumisel. Aurustumissoojus on soojushulk mis on vaja vee aurustumiseks. Kondenseerumissoojus on soojushulk mis vabaneb veeauru kondenseerumisel. 40. Mis on aurumine? Mis mõjutab auramise kiirust? Aurumine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurustumise kiirust mõjutab veeauru rõhust ja tuulest. 41. Millest sõltub küllastunud veeauru rõhk? Küllastunud veeauru rõhk sõltub lisaks temperatuurile (Magnuse valem) veel mõningatest tingimustest. küllastunud veeauru rõhk jää kohal on väiksem kui vee kohal samal temperatuuril (suurim erinevus -12°C juures(0,27 mbar)).
· pilved osalevad hüdroloogilises tsüklis, sest on olulised sademete moodustumises ja seega näiteks vee jõudmises sisemaale; · pilved näitavad, mis atmosfääris toimub (liikumised ja protsessid, olles kaudseks aeroloogiaks); · pilved mõjutavad õhuringlust näiteks sademete ja soojuse vabanemise kaudu; · pilved osalevad soojuse ümberjaotamises nii atmosfääris vertikaalselt kui pooluste ja ekvaatori vahel (kondenseerumissoojus). 1.3. Pilved mujal meie päikesesüsteemis Pilved kui kolloidsed süsteemid eeldavad atmosfääri olemasolu ja neid tekib seega kõikidel planeetidel ja kuudel, kus on atmosfäär ja midagi, mis saab kondenseeruda. Näiteks Marsil on väga hõre atmosfäär ja temperatuur on üldiselt väga madal, mis võimaldab vähesel veeaurul kondenseeruda. Ainsad pilved peale tolmupilvede, mida Marsi taevas näha saab, on jääkristallidest koosnevad kiudpilved.
Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb kulutada, et 1kg kristallilist ainet sulaks oma sulamistemperatuuril [J/(kg .K)]. Kui keha tahkub ehk kristalliseerub, siis sama energia vabaneb. (seepärast "miinus") Q = _ . m Aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kôige paremini aurub iga aine oma keemistemperatuuril, mis sôltub ka välisrôhust. Aurumiseks kulub soojushulk: Q = L . m , kus m - mass (kg) L - aurustumis- ehk kondenseerumissoojus (J/kg). See (L) näitab energiahulka, mis kulub 1kg antud vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril (tavaliselt keemistemperatuuril). Kondenseerumisel jälle sama energia vabaneb: Q = _L . m Soojenemisel ja jahtumisel: Q = c . m . (t2_ t1) t1 - algtemperatuur (oC) t2- lôpptemperatuur (oC) m - keha mass (kg) c - erisoojus, mis sôltub ainest ja selle soojenemise protsessist. Erisoojus näitab,kui suur energiahulk kulub 1kg antud aine soojendamiseks 1oC vôrra. [J/(kg.K)], [J/(kg.C)]
annaabi.ee 
