negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib vähendada termilisi omadusi ja sellest tulenevalt muuta süstemaatiliselt elukvaliteeti elamutes. Sellega võib ka kaasneda suurenenud tolmu, vetikate ja hallituse teke ning kahjustused konstruktsioonis, mis on põhjustatud kondenseerunud niiskuse külmumisel talveperioodil. See töö kannab ette laboratoorse eksperimendi, mis on suunatud härmatise tekkele ja kasvule ning niiskuse kondenseerumisele kivivillas. Katsekehad olid erineva tihedusega mis asetati avatud õhu kätte konkreetsete temperatuuride puhul (+20; -20 C), (+20; -15 C), (+20; 10 C) ning testimisperiood kestis 100 tundi. Õhk soojemal pool oli küllastatud niiskusega. Kondensaat tekkis sinna kohta, mis oli vastu sooja niisket õhku, samal ajal tekkis härmatis külmemale poole. Üleminek vedela ja tahke kondensaadi vahel oli selgem nende katsekehade
keskmiselt suurim troopilistes piirkondades ning väiksem polaaraladel. Teiselt poolt, troopiliste piirkondade kõrgem õhutemperatuur võimaldab seal õhus suuremat absoluutset niiskust enne kui tekib küllastus. Pilvede ja sademete moodustumisel on oluline roll tõusvatel õhuvooludel, kus õhu ja veeauru segu temperatuur langeb. Kondenseerumistemperatuurini (= normaalrõhu korral kastepunkt) jõudmise korral algab kondenseerumine ning pilvede moodustumine. Pilvedes toimub lisaks kondenseerumisele ka veetilkade külmumine ning aurumine/sublimeerumine. Need faasimuutused ei ole pidevad, vaid nõuavad kondensatsioonitsentreid. Õhukestes pilvedes on kondenseerumine ning aurumine/sublimeerumine tasakaalus ning sademeid ei teki. Sademete tekkeks on vaja veetilkade ja/või jääkristallide suuruse kasvu üle kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus
puitvooder, looduslik- looduslik- või tehiskivi, tellisvooder, profiilplekk, mille peamised eesmä eesmärgid on anda hoonele esteetiline vä välimus ja kaitsta vä välisseinatarindite vä väliste kliimamõjude eest. Enamasti on nende fassaadikatete veeaurujuhtivus ja vihmakindlus väga väike, mistõttu on reaalne oht veeauru kondenseerumisele ja vee sattumisele fassaadikatte taha. Seetõttu tuleb fassaadikate eraldada seina seespoolsetest kihtidest tuulutusvahega, mis jäetakse avatuks räästa ja sokli juures ning akende ala- ja ülaosas. 16 8 Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Välisvoodri projekteerimisel peab silmas pidama järgmist: Tuleb takistada ja vä
1.1. Pilvede teke Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel. Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini, tekivad pilved tänu veeauru kondenseerumisele (kondensatsioonituumadele) või sublimeerumisel1. Siseenergia kulub õhuosakese tõusmisel paisumisele, sest soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja meetri tõusu kohta (temperatuuri kuivadiabaatiline gradient), kuid kondenseerumisel vabaneb varjatud soojus ja sel juhul on langus umbes 0,6° saja meetri kohta (temperatuuri
(Daltoni seadus). Universaalne gaasi seadus seob ideaalgaasi rõhu, mahu, temperatuuri ja hulga valemis PV = nRT, kus R on nn. universaalne gaasikonstant. Puhastele ainetele on omased teatud kindlad füüsikalised konstandid, näit. sulamis- ja keemistemperatuur, aururõhk, lahustuvus teatud lahustites, spektraalsed omadused. Need omadused,s.h. faasimuutuste temperatuurid iseloomustavad jõude, mis antud faasis toimivad osakeste vahel Keemisele ja kondenseerumisele suletud nõus on omane dünaamiline tasakaal, mille asend on määratud temperatuuri ja rõhuga anumas. Kui aine muudab oma olekut, siis soojus kas eraldub või neeldub. Vesi temale omaste tugevate vesiniksidemete tõttu on efektiivne soojuse siduja. Viimast omadust iseloomustab aine soojusmahtuvus. 2) Lahused ja dispersioonid Lahuses koosneb suuremas koguses olevast ainest – lahustist ja temas väiksemas koguses lahustunud ainest (ainetest)
Joonis 5.9 Temperatuur õues, siseruumis ja seina sees 1. aastal. Joonis 5.10 Sisetemperatuuri ja seinasisese temperatuuri sõltuvus välistemperatuurist 1. aastal (vasakul). Keskmine temperatuurilang seinas veebruaris (paremal). Suhteline niiskus oli kõikide seinatüüpide puhul kõrgel kogu talve-kevade perioodi, vt. Joonis 5.11Joonis 5.12 (vasakul). Suhteline niiskus püsis anduri ülemise mõõtepiiri lähedal, viidates seina pinnal veeauru kondenseerumisele palgi sisepinnale. Suhteline niiskus oli kõrgeim mineraalvillaga seintel, mis tulenes eelkõige tema suuremast soojustakistusest (madalaim temperatuur). Kaheksa kuu pikkuse mõõteperioodi jooksul on märgata väikest suhtelise niiskuse langu. Siiski, arvestades seina soojus- ja niiskustehnilise toimivuse nõudeid, on suhtelise niiskuse tase püsivalt liiga kõrge. 122 Joonis 5.11 Suhteline niiskus õues, siseruumis ja seina sees 1. aastal.
annaabi.ee 
