süsteemide vahel. Kasutatakse nii kondenseerimiskui ka dispergeerimis(peenestus)meetodeid. A Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena Kui aine lahustuvus antud dispersioonikeskkonnas on L ja meie lahus on piisavalt üleküllastunud kontsentratsiooniga C, siis on kristallisatsioonikeskme tekkekiirus V1 =dt/dn=k (C-L)/L 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide (aatomite, ioonide) arvust m, nende difusioonikonstandist D ja difusioonitee pikkusest l : v2 =dm/dt=Ds/l(C-L)
molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Kondenseerimismeetodis eraldatakse kaks staadiumit: 1) kristallisatsioonikeskmete teke väikeste kristallikestena 2) keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust Ühtlase dispersiooniastme saavutamiseks peab keskmete tekkekiirus olema palju suurem kui kasvukiirus. Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine
Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 2.) Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kondenseerimismeetod Kondenseerimismeetodi eesmärk on suurendada l ehk osakeste kogunemine suuremaks osakeseks. Seeläbi väheneb eripind ja pinnanergia . Kuna energia väheneb, siis protsess on iseeneslik. Kondenseerimismeetodis on kõige olulisem hoopis protsessi õigeaegne peatamine soovitud kondenseerimisastme juures. Kondenseerimismeetodi kaks staadiumit on kristalliseerumise keskmete teke ja keskmete kasv. Keskmete tekkeks on vaja kas kõrget üleküllastust (homogeenne) või madalat üleküllastust tahkete osakeste juuresolekul (heterogeenne). Selle kiirus on , kus iseloomustab üleküllastumust. Keskmed kasvavad tänu dispersioonile, seni kuni lahus on üleküllastunud. Osakesed lähevad dispers. kesk. üle
annaabi.ee 
