on mõju. Ruumala poolest on reaalses gaasis molekulid suuremad ja võtavad rohkem ruumi, mida rohkem on neid ruumalaühikus, seda rohkem ruumi on võetud. 13. Millest sõltub küllastunud auru tihedus? Küllastunud auru tihedus sõltub temperatuurist. 14. Millised tingimused on vaja täita pilvede moodustamiseks ja sademete langemiseks? A. Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata. B. Õhk peab jahtuma alla kastepunkti. C. Kondenseerumise algamiseks on vaja kondensatsioonituumi, milleks kõlbab õhusaaste. D. Erinevate pilvede tekke ja sademete seisukohalt on oluline ka jääkristallide teke. 15. Kuidas on seotud õhu soojenemine/jahtumine suhtelise õhuniiskusega? Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb, soojenemisel väheneb. 16. Millised füüsikalised suurused kirjeldavad pindpinevust? Pindpinevusjõud, pindpinevustegur ja pinnaenergia. 17. Nimeta igapäevaelust, loodusest, tehnikast 10 mullide tekkimise/kasutamise kohta 1. Vee keemine – aurumullid 2
aurumine.Kui tilga läbimõõt oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta silmapilkselt auruma. Niiviisi näib, et uute pilvetilkade tekkimine ja kasvamine alates selgest õhust pole üldse võimalik.Paradoksi lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne sajandikmikromeetri läbimõõduga tahkeid osakesi, mida hakati nimetama kondensatsioonituumadeks.Uued pilvetilgad tekivad kondensatsioonituumadel. Kui õhus on palju kondensatsioonituumi, siis saame teatud hulgast veeaurust palju pisikesi tilku, mis jäävad õhku hõljuma. Kui kondensatsioonituumi on vähe, siis saab samast hulgast veeaurust vähe suuri tilku, mis käituvad hoopis teistviisi. Niimoodi juhivad kondensatsioonituumad pilvede ja sademete arengut ning selle kaudu maakera kliimat. Kuidas aga tekivad kondensatsioonituumad, jäi kauaks mõistatuseks. Inglise füüsik Charles Thomson Wilson leidis Nobeli preemiaga pärjatud töös, et
temperatuur=küllastunud auru tihedus väiksem. Küllastus=tegeliku auru tihedus - suhteline niiskus 100%. Saab tabelist vaadata! ❏ Kastepunkt - temperatuur, mille juures hakkab veeaur kondenseeruma. Kui kastepunkt alla 0 kraadi, härmatumine. ❏ Kuidas tekivad pilved? Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata; õhk peab jahtuma alla kastepunkti; on vaja kondensatsioonituumi; jääkristallide teke ❏ Inimene tajub ise suhtelist õhuniiskust ❏ Psühromeeter ❏ Absoluutne õhuniiskus - a (g/m3) ❏ Küllastunud veeauru tihedus - A (g/m3). Normaalsel atmosfäärirõhul 25 kraadi C juures ei saa veeauru tihedus olla rohkem kui 23g/m3. ❏ Suhteline - kreeka fii (%), millise osa võimalikust moodustab tegelik. Nt kooliruumides 30-70%, eluruumides 40-60%, alla 30% pole hea
Lõpuks määratakse aeg joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 mitmesuguste soolade ühendid siin vee mis kulub palli täieliku kadumiseni km pikkust mitmeharulist lagunevad kergesti ja annavad palju auramine soojemalt veepinnalt külmemasse pilvedesse. Saadud aja järgi arvutatakse välgukanalit.Põuvälk, mille sähvatust mille kondensatsioonituumi. Nende tuumade õhku. Õhk veekogu kohal küllastub pilvede alumise piiri kõrgus.3)Üksikult sähvatust võib näha öises pilvitus taevas , raadius kõigub miljondiku ja veeauruga ning kasutatakse ka prozektori abil: prozektoris pärineb pilvest Äike on siis nii kaugel et pilve sajatuhandiku cm vahel. üleliigne aur tiheneb uduks
annaabi.ee 
