seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Antud katseseadmes tekitatakse võnkeringis võnkumisi lühiajaliste pingeimpulssidega. Selleks kasutatakse generaatorit, mis tekitab impulsse sagedusega 50Hz. Iga impulsi korral toimub kondensaatori laadumine, kahe impulsi vaheajal (0,020s) aga toimuvad võnkeringis vabad võnkumised. Nende võnkumiste jälgimiseks antakse pinge kondensaatorilt C ostsillograafi Y sisendile (joonis 10.4). Ostsillograafi laotusgeneraatori sagedus reguleeritakse võrdseks impulsside kordumise sagedusega (50 Hz). Sel juhul kattuvad sumbuvate võnkumiste üksikud seeriad ekraanil pidevalt ja me näeme seisvat graafikut. Töö käik __ Jrk , nr Ω mm mm mm mm
W1 Uts peab olema väiksem, kui Uvälj W f 1 , juhul kui M = 1, 2 L W1 1 = f0 = siis Lb W2 ja 2 LC Mahtuvuslik kolmpunktskeem (Colpitts`i skeem) Uts võetakse kondensaatorilt C`` pealt. Kondensaatorite C`ja C`` pinged on ,,maa" suhtes vastasfaasis, selle tõttu tagasiside - positiivne. Iseergutuse tingimus: C rsis ( B ) C C = C= C R K Rt ; C + C Sageduse f0 arvutamiseks 120
skeem on näidatud joonisel 1.13, a. Antud lülituses täidab ühefaasiline sild kommutaatori rolli. Vooluallika talitluse saavutamiseks on vaheldi sisendisse lülitatud drossel. Väljundis olev kondensaator on nagu energeetiline puhver pulseeriva vooluga vaheldi ja koormuse vahel, ning teostab türistoride sundkommutatsiooni. Kui türistorid VS2 ja VS3 on avatud, siis laetakse kondensaatorit sisendpingega. Niipea kui türistorid VS1 ja VS4 avanevad, saavad türisorid VS2 ja VS3 kondensaatorilt vastupinge, mis aitab neil koheselt sulguda. Järgnevalt hakkab kondensaator laaduma vastupidise polaarsusega, lõpetades laadumise enne järgmist lülitushetke. Mida suurem on vool, seda kiiremini laadub kondensaator ümber ning seda lühemad on kommutatsiooni ajad. + VT1 VT2 VT3 VT4 VT5 M Ud VT6 VT7 VT8 VT9 VT10
annaabi.ee 
