peamiseks energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump 1,6 W/(m2·K); 3) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on puidupelletikütusel katel 1,2 W/(m2·K); 4) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on kaugküte 1,2 W/(m2·K); 5) juhul, kui hoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee süsteemi peamiseks energiaallikaks on õli- ja gaaskütusel kondensaatkatel 0,9 W/(m2·K). 38 19 Energiatõhususe nõuetel on seega alampiir, millest seaduse järgi väljuda ei tohi. Ülempiiri energiatõhususe nõuetel ei ole, kuid on olemas nn. mõistlikkuse kriteerium, mis ütleb, et hoone energiatõhusust on
protsendiga. Tarnitud ja kaalutud energiaerikasutuse arvutamistel juures on arvestatud järgmiste teguritega: energiakandjate kaalumistegurid: o ahiküte 0,75 (taastuvtoormel põhinev küte), o kaugküte 0,9, o maagaas 1,0, o elekter 1,5; soojusallikate kasutegurid vastavalt ruumide küte ja tarbevee soojendamine: o ahjud 0,6 ja 0,6, o kaugküte 1,0 ja 1,0, o gaas, kondensaatkatel 0,95 ja 0,92; soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ning soojuspumba soojustegur: o radiaatorid 0,97, o õhk-vesi soojuspump, tarbevee soojendamine 2,3, o õhk-vesi soojuspump, kütteks 1,8. Renoveerimismeetmete seletus koos kirjeldusega ja võimaliku mõjuga vt. Tabel 11.3. Tabel 11.3 Renoveerimismeetmete seletus. Meetme nimetus Sisu Mõju, tegevus