Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased. Stalinismi võimutsemine.Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus ning paljudes möödalaskmistes
eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud. Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja teooria ja taktika, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest. Proletariaatmadala sissetulekuga sotsiaalset klassi