23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus? On maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. 2 24. mis on tegevkiht? Nimetatakse seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus, värvus ja niiskus), teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. 25. mis on kiirguste summad ja kus neid kasutatakse? On kiirgusenergia hulgad, mis langevad pinnaühikult (cm2) vaadeldava ajavahemiku kestel. Kasutatakse paljudel klimatoloogiliste ja keskkonnaalaste küsimuste lahendamisel. Kiirguskliima 1. mida mõistetakse solaarkliimana? Päikese kiirgusenergia hulk, mis jõuaks aluspinnale atmosfääri puudumise korral, võimaldab arvutada
kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel teel. Kui puuduks atmosf oleks keskmine temp 15 asemel arenemisfaasist. Ööpäevane käik- keskpäeval, mil päike (maa,lume,vepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, -23. Boltzmanni seadus- iga keha neelab asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese värvus, niiskus, teiseltpoolt aga kiirguse lainepikkusest. elektromagneetilist kiirgust, see sõltub tema ja pinna kõrguse vähenedes albeedo kasvab. Aastane käik- Nii tungib pikalaine kiirgus taimedeta tihedas pinnases heledusest. Keha, mis neelab kõik temale langeva albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud,
Nii vastandab ta maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989) Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab peaaegu sõralikult ajaluulet: ,,Luuletaja, ära aja peale oma ajaluulet!" või mõnitab vennalikult pihtimusluulet: ,,Oh need huku-poed, kuhu sa poed, poeet!" Mis talle kohe üldse ei meeldi, on esteetiline lohakus: ,,Lohede konarlus on koledaim lohakus." Oma eelistused võtab ta kokku järgmiselt: ,,Stilne nafta on enam kui fantastiline", millele kajab muusika alal järg: ,,R.S. atemaatilises muusikas sünnib ka maasikaist uusi matemaatkaid." Väärtuste ülimal astmel istutab Rroosi puhta fantaasia ilusümbolina: ,,Oleviste torni tippu olematu roosi."(Aspel,1989) Kolmanda põhiteema moodustavad eetika ja esteetika kõrval Rroosi usu- ja metafüüsikavaenulikud sähvatused
veeauru. Potentsiaalne aurumine see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. Pilet nr. 5 Atmosfääri valguskiirgus. Maapinna efektiivne kiirgus. Sademete tekkimine, liigid ja tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe
Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine – aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne Pikalainekiirgus – see avaldub atmosfääris maakiirguse ja atmosfääri kiirguse näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See tagasi nim atmosfääri vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kiirguseks. Atmosfääri näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. vastukiirgus on seda intensiivsem, mida paksemad ja madalamad on pilved. Boltzmanni seadus – iga keha neelab elektromagnet kiirgust,
vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va. tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust (maa-, lume- ja veepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, värvus, niiskus vm; teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. Nii tungib pikalaineline kiirgus taimedeta tihedas pinnases murdosa millimeetrini, kuna kohevas pinnases võib see ulatuda sentimeetri sügavuseni. Tegevkihi paksus lühilainelise ehk päikesekiirguse suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. Taimkattega pinnase puhul loetakse tegevkihiks ka taimkatet ennast. Sel korral tegevkiht muutub koos taimede kõrgusega.
annaabi.ee 
