Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne.
Peale jäi Staalini tahtmine. 49 1922 - Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomite peasekretäriks sai Jossif Vissarjonovits Zugasvili "Stalin." 4.8.3 NÕUKOGUDE LIIDU VÄLISPOLIITIKA 1920NDATEL Kahepalgeline ehk dualistlik: NEP nõudis, et NLil oleksid rahumeelsed kaubandus suhted teiste riikidega. 1919 loodi Komintern ehk Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline organisatsioon, kuhu olid koondunud eirinevate riikide komunistlikud parteid. Kominterni juhiti Moskvast Zinovjevi poolt. Nõukogude Liit üritas selle organisatsiooni kaudu levitada revolutsiooni tesitesse maadesse ehk teha interventsioon. Välispoliitika põhiprobleemiks oli tunnustuse saamine. Esimesena tunnistas Nõukogude Liitu de jure Eesti Vabariik Tartu Rahuga 02.02.1920. Eestile järgnesid Läti, Leedu ja Soome. 1922 Genovas toimus euroopa riikide konverents, kus taheti arutada arutada Euroopa olukorda peale Maailmasõda