Doktor Rein Vahisalu näitas mõõtmistega Eesti uurimislaeva Livonia turismireiside ajal Drake'i väinas ja Antarktika poolsaare piirkonnas, et nihked laevapere südame-veresoonkonna vegetatiivses regulatsioonis tulenevad enam sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev. Juhan Smuuli mitmed püüdlused Lõunamandrile jõuda said teoks 195758 suvel. Meresõidu ja sisemaa jaamas Komsomolskaja käimise kogemusi kajastav "Jäine raamat" oli esimesi eestikeelseid raamatuid, mis kujundas meie inimeste ettekujutust Antarktikast. Järgnesid Ivar Murdmaa "Sealpool Kaljukitse pöörijoont" ning Enn Kreemilt "Antarktika läbi aegade", "Omapärane talv" ja veel kaks raamatut. Eesti polaarklubi avaldas 1992. aastal mälestustekogumiku "Nabakirjad", Rein Vahisalult ilmus 1998. aastal "Laevaarstina Antarktikas". Hulgaliselt on ilmunud populaarteaduslikke artikleid
See sisaldas kõiksugu fakte igasugu elualadelt ning päevapoliitilisi argumentatsioone. See oli väga laia ja mitmekülgse haardega leht. Kui palju oli sellel lugejaid? Parimal aastal veidi üle 33 miljoni. Sellega jõudis ta ka guinnessi rekordite raamatusse, kuna ükski maailma ajaleht sellist trükiarvu varem näinud polnud. Tunnustus sellele lehele: 1989. aastal tunnistasid inglise ajakirjanikud, et see on Maailma Parim Ajaleht. Teised suuremad lehed olid erinevate lugejanumbritega. Komsomolskaja Pravda, Pionerskaja Pravda olid ka populaarsed, kuna noortel polnud valikut. Üllatav on, et mingil ajal NL-i lõpul tõusis Argumentõ i faktõ järel teisele kohale leviku poolest Trud (töö), üldpoliitiline leht, oli ametiühingute ajaleht. Omamoodi võistlejad olid Pravda ja Izvestija. Kuivõrd lehtedel olid nii suured tiraazid, siis lehtede levik oli küllaltki keeruline. Kesklehti tehti Moskvas, aga trükiti väga paljudes NL-i linnades. Paljudel
annaabi.ee 
