mis sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Suurenes ühiskonna avatus ning aktiviseerus inimeste eneseteostus. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, kes olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. 1960. aastatel kasvas noorte aktiivsus. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus väljendus komsomoliliinis. Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks. Noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Suurenes eestlaste kaasarääkimine Eesti NSV kõrgemas võimuladvikus. Demokraatlikud liikumised. NSV Liidus tekkis dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikes liikumistes osaledis ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV Liidu demokratiseerimine. 1972
Kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, kes oli veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. Nende aadetele panevad lõpu 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja. 1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad püüdsid komsomoliorganisatsiooni demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile. 1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste.
annaabi.ee 
