iirised, nätsukommid, pulgakommid jne). Kommid on enamasti pakendatud ja võrreldes teiste maiustustega säilivad kaua. Kompvekkide põhitooraineks on suhkur, mida kasutatakse mitmesugustes kombinatsioonides koos piima, rasvade, puuviljatoodete, munavalge, pähklite, sokolaadi, karamelli, kohvi, vahvlite jt ja teiste toiduainetega. Liigitakse välispinna töötlemise järgi glasuurimata, glasuuritud ja sokolaadikompvekid. Olenevalt kompvekimassi korpuse koostisest eristatakse pumati-, piima-, likööri-, konjaki-, pähkli-, kreemi- ja vahustatudkompvekke. Kompvekide hulka kuuluvad ka martsipanist valmistatud vigurtooted ja erirühmana iirisja drazee. Sokolaadikompvekid erinevate täidiseliikidega kompvekid, mis on kaetud sokolaadiglasuuriga (pralinee-, vahvli-, marmeldaadi-, pumatikompvekid, alkoholitäidisega kompvekid, suflee kompvekid, griljaaziga kompvekid).
Värvus helepruunist, tumepruunini. Maitse ja lõhn selgelt väljenduv, tootele omane. Murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga, ilma kakaooa osakesteta ja suhkrukristallideta. 12.3. Kompvekid Kompvekid moodustavad laialdase sortimendiga kondiitritoodete rühma. Neid valmistatakse erineva koostisega kompvekimassidest, mida võidakse glasuurida sokolaadiga või sokolaadi aseainetega. Liigid. Sokolaadiga glasuuritud kompvekid (sokolaadi keskmiselt 24%) jagunevad omakorda kasutatud kompvekimassi (korpuse) järgi: pumatikorpusega (saadakse suhkru- ja tärklisesiirupi vahustamisel) Tõmmu, Rukkilill, zeleekorpusega Anna, Lily, Tiina, martsipanikorpusega Kalev, pralineekorpusega (koostisse kuuluvad pähklid, suhkur, kakaopulber, piimasaadused, rasvained jt.) Kannel, Karakum, Oravake, Teekonna, vahvlikorpusega (erineva täidisega vahvel) Mesikäpp, Tallinn, Ananassi, alkoholi sisaldava täidisega Konjaki, Sokolaadi pudelid likööriga,