kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude 9 omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat. Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud (medikamentoosne, kiiritus- ja kirurgiline ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi spetsiifiline ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale mesotelioomi
Siin on ära toodud kaks põhimõtteliselt erinevat implanteerimisviisi. Ajuvatsakestest kägiveeni (v. jugularis’e) ja parema südamekoja juurde: seda võidakse parema jugulaarveeni TVK-ga vigastada või see lausa hävitada. Selle tulemuseks võib olla, et sisemine vedeliku ärajuhtimine enam ei tööta ja patsiendi teadvusseisund sekundaarselt halveneb. Niisugusel juhul varitseb aju pitsumise oht sellele järgneva ajusurmaga. Vajalikud on regulaarsed peaaju kompuutertomograafilised (CT) kontrollid. Ventrikuloperitoneaalne vedeliku ärajuhtimine: toimimisviisi ohustab peritoniit või kõhusisese rõhu suurenemine. Šuntsüsteemide ette on tavaliselt lülitatud šundiventiil, mis kontrollib määratletud rõhuga drenaažiava läbiva vedelikukoguse hulka. Ventiilidel võib olla fikseeritud või reguleeritav avanemisrõhk. Reguleeritavaid ventiile võib seadistada magnetitega (regulatsiooni ajab segamini MRI jne.) või induktsiooniga naha kaudu
annaabi.ee 
