Selgitatakse, kuidas saada hakkama, kui esineb kompulsiivne toitumishäire või kui on soodumus selle tekkeks ja kuhu saab abi saamiseks pöörduda. Kirjutatakse programmidest ("12 sammu programmid") ja võtetest, millega saab kompulsiivset toitumishäiret ravida. Söömishäirete ravis võidakse kasutada individuaal-, pere- ja grupiteraapiat, tugirühma koosviibimisi, toitumisalast nõustamist ning vajadusel ravimite tarvitamist, meditsiinilist sekkumist ja haiglaravi. [4] Selleks, et kompulsiivsest toitumishäirest üle saada, soovitatakse muuta toitumisharjumusi. Internetis, ajakirjades ja muudes väljaannetes leidub pidevalt uusi artikleid toitumissoovituste kohta. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse kodulehelt saab leida vajalikku informatsiooni toitumisharjumuste muutmiseks. Samuti on Eesti Tervise Arengu Instituudi kodulehel nõuandeid tervislikuks toitumiseks. 5. Eesti noorte tervisekäitumine Kirjutatakse varasematest uuringutest, mis on Eesti noorte tervisekäitumistest,
ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv- kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive. Ülimalt tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes. Tal on kalduvus kaua viha pidada, ei pruugi andestada
annaabi.ee 
