Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati juba 1940/41. a. talvel. Materjalide kogumist nõukogudevaenulike kodanike suhtes teostas NKVD oma agentide võrgu kaudu. Linnad ja maakonnad olid jaotatud sektoriteks, kus NKVD agendid hankisid kompromiteerivaid andmeid isikute kohta, keda arvasid olevat ohtlikud nõukogude võimule. Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude 8 korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata
küüditatavate nimekirjad. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati juba 1940/41. a. talvel. Materjalide kogumist nõukogudevaenulike kodanike suhtes teostas NKVD oma agentide võrgu kaudu. Linnad ja maakonnad olid jaotatud sektoriteks, kus NKVD agendid hankisid kompromiteerivaid andmeid isikute kohta, keda arvasid olevat ohtlikud nõukogude võimule. Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale
Karotamm ise saatis pika kirja süüasjale. Selle aja jooksul arutati Eesti NSV Malenkovile, hiljem ka Stalinile, kus tunnistas juhtkonnaga seotud küsimusi ÜK(b)P Kesk end osaliselt süüdi. Ta möönis oma vigu komitee orgbüroos, sekretariaadis ja Poliit kaadripoliitikas, kuid ei võtnud omaks büroos vähemalt 15 korral. Kompromiteeriva süüdistust kulakute soosimises. Küllap lootis materjali kogumine vältas kogu 1949. aasta, ja Karotamm parteilise enesekriitikaga oma kohta selle eest hoolitsesid eriti kohapealsed säilitada. informaatorid, kes teavitasid Moskvat Eesti Kuid organisatoorsed järeldused ei jäänud NSV juhtkonna “väärsammudest”. tulemata. 1950
annaabi.ee 
