kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet; · eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ühtlasi täitedoku- mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom Kohtuliku kompromissi oluliseks tunnuseks on tema kehetine olemus. Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega
jätta läbi vaatamata. DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE Dispositiivsuse põhimõtet on võimalik vaadata koos menetlusökonoomiaga, st pooltel on õigus ise menetlust käsutada, sh võib näiteks hageja hagist loobuda või kostja hagi õigeks võtta. Juhul kui pooled on vaidluse lõpetanud, ei ole kohtul enam kohustust asja menetleda ja lõpplahend tuleb kohtuasjale poolte tahte alusel. Pooled võivad teha ka uue kompromisslepingu, mille õiguslikud alused on uued. -8- TSIVIILKOHTUMENETLUS KOHTUMENETLUSE ISIKLIKKUSE PÕHIMÕTE Igaüks saab kaitsta kohtus oma õigusi , teise isiku nimel saab kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui see on seaduses selliselt sätestatud (TsMS § 3 lg 1 ja 2). Kui lapse seaduslik esindaja nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse pöördumisena vaadelda näiteks vanemat
annaabi.ee 
