Kostja vaidles vastu, leides, et esitatud hagi on aegunud. Maakohus jättis hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kompromissilepingu kohta veel järgmist. Kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingul, nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid. VÕS § 578 lg 2 sätestab küll eelduse, et
lepinguna. VÕS § 578 lõike 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Selline eeldus ei tähenda iseenesest seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis loobuvad nad vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on üksteise vastu, või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid.59 Kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul on oma ese, st konkreetne suhe või suhe- te ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lõike 2 järgi nõuetest loobumist üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu. Kompromissi- lepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikuseid järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid
annaabi.ee 
