termoreaktiivmootorid. Need jagunevad 2 põhitüübiks: I. Rakettmootorid 1. Keemilised rakettmootorid a) vedelkütusrakettmootorid b) tahkekütusrakettmootorid c) hübriidrakettmootorid 2. Mittekeemilised rakettmootorid a) tuuma-, b) päikese- ja c) elektrijõul töötavad mootorid II. Õhureaktiivmootorid 1. Kompressorita mootorid a) otsevoolureaktiivmootorid b) pulsatsioonreaktiivmootorid 2. Kompressoriga mootorid a) turboreaktiivmootorid Üldtutvustus Reaktiivmootoritest on kõige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt näiteks mudellennunduses. Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel
Üldiselt tuleks freoonide kasutamisega seotud hädaohte laialdasemalt teadvustada, avalikustada osoonikihi olukord Eesti kohal. Külmik mõjutab keskkonda mitmeti. Tema tootmiseks kulub materjale, ta kulutab oma eluea jooksul palju elektrit ja pärast kasutamist tuleb temast võimalikult ohutult „vabaneda“. 2006. aastal kogus EES-Ringlus Eestis kokku elanikelt 20 000 vana külmkappi, kuid 6600 külmkappi jõudsid vastuvõtupunktidesse juba vigastatutena ehk ilma kompressorita või torustikuta. Ühe vana külmkapi torustikes on keskmiselt 115g freoongaasi. Tulenevalt sellest on hinnanguliselt 766kg freoongaasi atmosfääri sattunud. Enamasti satuvad külmikud lõhkujate meelevalda, kui vanad masinad uute külmikute saabudes koridori või prügikasti kõrvale „eest ära“ pannakse. Vana külmiku metallosad pakuvad huvi metallivarastele ja nii freoongaas vabastataksegi. Probleem on selles, et freoon on osoonikihti õhendava toimega.
Seejärel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse tõrjudes heitgaasi silindrist välja. Indikaatordiagrammil iseloomustab väljalasketakti kõvera lõik br. 4. 4-taktilise diiselmootori töötsükkel (TTÜ slaid), (1) lk. 17. Kõigepealt täitub silinder õhuga. Seejärel surutakse õhk kokku, et rõhk ja temperatuur märgatavalt tõuseksid. Survetakti lõpus juhitakse silindrisse peenekspihustatud vedelkütus, mis kokkupuutest kuuma õhuga süttib. Neljaataktilise kompressorita diiselmootori töötsükkel kulgeb järgmiselt. 1) Sisselasketakt. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on avatud ja õhk siseneb silindrisse. Mahu ja sellele vastava rõhu muutumist iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 0.1. Joonis 4. Neljataktilise diiselmootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku
annaabi.ee 
