ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. ´gz saab arvutada pinnase mahukaalu abil. ´p saab määrata kompressioonikatse andmetest (vt lisa p 2.3.6.) kui kõvera murdepunktile vastava pinge. Pinnasele varem mõjunud pinge ´p (eeltihene-mispinge) või ületihenemisteguri Rc usaldusväärsest määramisest sõltub vundamendi vajumi prognoosi vastavus tegelikkusele. Mingis pinnasekihis on enne vundamendi ehitamist pinge ´gz. Normaalselt tihenenud pinnasel ´gz = ´p ja igasugusel pinge suurenemisel vundamendist tuleneva koormuse mõjul toimub pinnase poorsuse vähenemine (ja seega ka
kokkupuutel veega leondumine, pehmenemine ja plastilisus. Kuivade aastaaegade korral on jällegi vastupidine efekt, kus niiskus hakkab välja kuivama ning pinnas muudab oma struktuuri. Talvel jällegi ei külmu kuivad liiv- ja kruuspinnased isegi tugeva pakase korral. Niisked liivsavid ja savid ning märjad liiv- ja kruuspinnased muutuvad külmudes tunduvalt. 50. Analüüsige plaadi ja kompressioonikatseid savidel. Kompressioonikatse korral puudub pinnasel nn. külglainemise võimalus, pinnase maht kahaneb pooride mahu vähenemise arvelt. Plaadikatse korral on aga horisontaalnse liikumise võimalus olemas. Savipinnaste kokkusurutavus oleneb nende konsistentsist, veesisaldusest, mineraloogilisest koostisest ja disperssuse astmest. Savipinnaste kokkusurumisel etendavad olulist osa mineraalosakeste ümber olevad hüdraatkelmed, mis võtavad vastu osa survest, sealjuures ise deformeerudes
suurenema, see tähendab kuni pingeni pc. Edasi võib koormist suurendada tavaliste, standardsete astmetega. Kasutatakse ka pidevat koormamist, hoides seejuures püsiva kas deformatsiooni kiiruse (CRS test constant rate of strain test), koormise juurdekasvu kiiruse (CPR test constant pressure ratio test) või poorivee surve (CG test constant gradient test). Nende reziimide kasutamine eeldab aga spetsiaalsete arvutiprogrammidega juhitavate kompressiooniseadmete olemasolu. Kompressioonikatse andmetöötlus toimub 39 seejuures samuti katseseadme arvutiga, mis väljastab nii arvulised tulemused kui ka graafilise materjali. Mitte alati ei ole kompressioonikõver poollogaritmilises teljestikus sirge pc-st suurema pinge puhul. Andmetöötlus arvutiga võimaldab kasutada keerulisemaid seoseid kompressioonikõvera täpsemaks kirjeldamiseks. Eriti Soomes on laialt kasutusel Ohde ( )poolt soovitatud seos