MFT on fail, võib ta saada fragmenteeritud. Kuigi ta paikneb erinevalt teistest failidest kettal järjestikulistel klastritel, on tal siiski muutuv suurus, võib mõni fail paikneda kettal vahetult peale MFT-le määratud mäluosa.Järelikult peab MFT otsima vaba kettaruumi kuskilt mujalt ja see põhjustabki fragmenteeritust. Probleemi lahendamiseks eraldab NTFS MFT jaoks teatud varuruumi (MFT-Zone), kuhu tavalisi faile salvestada ei saa. NTFS pakub tõhusat võimalust ketta kompresseerimiseks, mis võimaldab kettaruumi säästa. Kui arvutil on suhteliselt kiire protsessori juures suht aeglane kõvaketas, on selline tegevus üsna mõistlik, sest andmete lugemine ja dekompressimine toimub mälus kiiremini kui aeglasel kõvakettal. See on aga kahe otsaga asi, sest näiteks suuremate kettajagude kui 8GB puhul väheneb arvuti jõudlus andmetihenduse järel juba tunduvalt. Nii nagu Microsoft alguses plaanis FAT-i DOS-i jaoks (mis väljus aga selle
teisendus. Arvutab pildisignaali spektri ehk kui kiiresti heledus piki pilti muutub (8x8 maatriks tuleb). Ruutudel on koefitsendid. Ebavajalikud koefitsendid visatakse minema, mis võib pildi muuta “ruuduliseks”. Jagatakse pilt 8x8 pix ruudukesteks, vasakul üleval suuremad väärtused ja all paremal väikesed, väärtusi skäneeritakse siksakis. JPEG - kadudega kompresseeritud fail, tehakse DCTga interkaadrid - video kompresseerimiseks kasutatakse interkaadreid, mis tuletatakse eelneva ja järgneva kaadri põhjal liikumise kompenseerimine - tuletatakse video liikumine eelneva ja järgneva kaadri liikumise põhjal Koodeki, multimeedia konteineri ja metafaili mõisted. koodek - surub heli ja video multimeedia konteinerisse ja ka pakib need lahti multimeedia konteiner - fail nt avi, kus on nii heli kui ka videopilt metafail - failitüüp, mis võib endas hoida mitmeid erinevaid tüüpi
1-2 põlemisõhu adiabaatne isotroopne komprimeermine p1->p2, õhk läheb edasi põlemiskambrisse 2-3 soojuse isobaarne juurde juhtimine protsessi (isobaarne põlemine) 3-4 põlemisgaaside isoentroopne paisumine düüsides 3 ja töölabadel 4 ja tehakse kasulikku tehnilist tööd. 4-1 soojuse isobaarne eemaldamine gaasiturbiinist. lo on RP kasuliktöö, q0 kasulikult kasutatud soojus l0=q0= q1-q2. Turbiinis sooritatud teh.töö lt on pind 2’341’2’ ja kompresseerimiseks kulutatud töö lk on pind 2’211’2’ kasulik töö l0=lt-lk on pind 12341. Ts diagrammilt soojushulgad q1=2344’1’12, q2=144’1’, q0=q1-q2, =l0/q1=1-q2/q1 13.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse leviku protsessidest. Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides
annaabi.ee 
