JÄÄTISEST VÕIB JAGU SAADA. KEEDIS HAMBA NAHKA PANI. LIMONAAD TEEB KÕHUVALU. MELONEID JA MARTSIPANI, NÄTSU NÄRIN ÜHTEVALU. "ORAVATKI" (KOMMI) NOSIN, PIRNI PUGIN, PROOVIN PLOOMI. RIISIPUDING, SUHKRUROSIN, SIIRUP ... KÕHUS POLE RUUMI! SOKOLAAD? EI SÖÖ VÕÕRTÄHTI! TORDIST POOLE VÕTKU ROTID! URJUKK - URJUHH, KUS SIND NÄHTI - AHVLI VAHEL? KÄID KOMPOTIS! ÕUN? KUSKOHTA SEE VEEL MAHUB? ÄÄDIKAT MA PALUN PISUT! ÖÖ VÕIKS ANDA SUHKRUST RAHU ... ÜHE SOOLASILGU IS TEKIB TÄHESTIKU PEALE - HALB ON LÄHESTIKKU HEALE! LÕPEB KOOLI TALVEUNI! Imevaikse sahinaga pilvist alla langeb lund. Lume all maamullas aga lillejuured näevad und. Härmas pärna okste vahel paistab mingi tume laik.
4 Mustad sõstrad : Maailmas on must sõstar marjade seas tähtsale kohale tõusnud tema marjade väärtuslike omaduste tõttu. C-vitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi marjade kohta. Eestis kasvatatavate sortide marjades on C-vitamiini keskmiselt 154 mg 100 grammi kohta. Musta sõstra marjades on vitamiinid püsivad, C-vitamiini säilib sordist olenevalt keedistes 52 60 %, kompotis 50 94 % ja mahlas 44 81 %. Väga palju on P-vitamiini, umbes 1,1 1,2 %. Inimese organismile kättesaadava P-vitamiini poolest on aroonia ja must sõstar peaaegu võrdsed. Musta sõstra marjad sisaldavad rohkesti kaaliumi, fosfori, magneesiumi, seleeni ning teisi mineraalaineid. Veel sisaldavad musta sõstra marjad 7,5 9,1 % suhkruid, 2,5 % orgaanilisi happeid ja 1,5 % pektiini. Mustas sõstras on palju suhkruid, kõige rohkem fruktoosi ja glükoosi
elektronretseptoritena. Metabolismi käigus produtseeritakse sulfiiti ja vesiniksulfiiti (mädamunahais). Metanogeensed bakterid kasutavad süsinikdioksiidi metaani produktseerimiseks. Metaani toodavad kõige rohkem riisipõllud ja mäletsejad. Palju anaeroobse hingamise produktsioone on mürgised. Mürgisem kui vesinikditsüaniid. H2S on mürgisem kui vesiniktsüaniid (sinihape). Kirsikivid kompotis. Toksilisus on tähtis ookeanite elustikule. Põhjustab tervete rühmade huku. On ohtlik põhjaeluviisiga organismidele ja planktonile, ka kalad on tundlikud. O2 on eelistatud elektron aktseptorina. Siis ei produtseerita mürgiseid ühendeid. Heterotroofne metabolism ainevahetus sünteesi- ja lagunemisprotsessid. Kemotroof organism, kes peamise energiallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat neid oksüdeerides.