Enamus tema loomingust on kirjutatud klaverile. Tal on kaks klavri kontserti, umber nelisada klaveritranskriptsiooni. Klaveri tsükkleid, mida on terve rida näiteks ,,Rännu aastad", ,,19 Ungari rapsioodiat". Ta on kirjutanud paljudes erinevatse zanrites. Georges Bizet 1838- 1875 Oli Prantsuse helilooja. Isa oli juuksur, kes andis laulu tunde. Ema oli pianist. Lapsepõlv möödus muusikalises keskkonnas. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Õppis klaverimängu ja kompostisiooni. Ta töötas klaveri saatjana, loobus õppejõu kohast. Tema teoste edutuse põhjustas depressioon. Ta suri südame ataki tagajärjel. LOOMING: On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on ,,Carmen". Hector Berlioz 1803- 1869 Ta on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Õppis selgeks kitarri ja flöödimängu. 4- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teda erutas romantiline kirjandus, mida püüdis muusikas edasi anda
aastal kirjutatud "Joonase lähetamine". 1.4 Muusikaline retoorika(Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti) ja figuuriõpetus Euroopa muusika on arened ikka tuge otsinud muusikaväistelt aladelt, aga seda eriti barokis, sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive. Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks. Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks. Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased,
annaabi.ee 
