eemaldatud kaaned ning et need oleks puhtad, sest muidu on selle töötlemine segatud. 3 Ainus asi, mis klaasi töötlemist ei sega, on pabersildid, mis võivad purkidele ja pudelitele külge jääda. Orgaanikaks nimetatakse toidujäätmeid, puulehti, lillemulda, marjade puhastamise jääke, koristamistolmu ja palju muud, kuid mitte tuhka. Maal elavad inimesed saavad tavaliselt tekitada oma enda kompostihunnikud, kuid nende tegemisel on oluline jälgida, et need ei oleks kaevu või veekogu lähedal ja et linnud ja loomad nende lähedusse ei saaks. Kompostihunnik ei tohi ohustada keskkonda ja teisi inimesi. Olme on kõik prügi, mis ei kuulu ohtliku ega ka eespool nimetatud prügi hulka. Olme läheb tavaliselt prügimäele. Eestis tekib aastas umbes 380 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Ohtlik prügi Kõige enam tähelepanu saav osa jäätmetest on ohtlikud jäätmed. Need hakkasid tekkima
Kahepaiksed • Kõre, rohukonn, harilik kärnkonn, rabakonn, vesilik Selgrootud: • Sipelgate rada, triip-lutikas, lauluritsikas, kõrvahark, koerliblikas, taevastiib Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud • Kaevanduste puistangud • Prahipaigad • Raudtee- ja sillamulded • Kompostihunnikud • Aiad ja põllud (nende söödid) • PÕLLUMAJANDUSLIKUS KASTUSES ALAD, metsakultuurid (puupõllud) Iseloomulikud elustikugrupid • Palju võõrliike – eelkõige kultuurtaimed (aiad, pargid) • Umbrohud (lühike elutsükkel) • Kahjurid • Parasiidid • Koduloomad • Haigusetekitajad (viirused, bakterid) Näiteid esimesena saabujatest • Korvõielised • Ristõielised Paljandunud kaljupind