suurus 40-60 mm. Tuleb arvestada, et mida väiksemad osakesed, seda kiirem kompostimise protsess aga samas võivad liiga pisikesed osakesed põhjustada segu halva õhustatuse. 18 Et komposteerumine ilusti käima läheks, tuleks tagada ka piisav niiskus toorainete purustatud segus. Soovitavaks segu niiskusesisalduseks oleks 40-65%. Arvestada tuleks ka sellega, et komposteerumise protsessi käigus segu niiskus väheneb, seega peaks seda regulaarselt jälgima ja vajadusel niisutama. Kui aga lõppetapis siiski juhtub segus niiskust liigselt olema, peaks arvestama, et segust võib hakata nõrgveega leostuma lämmastik. Niiskuse sisaldust saab määrata percomeetriga või kogemuste lisandudes ka nn „rusika meetodil“, mis tähendab silmaga ja käega hindamist. Hapnik ja õhustamine – on vajalik, et vältida anaeroobse keskkonna teket protsessi käigus.
turvast ja vedelsõnnikut (läga) Rabaturvas Kõrge lagunemisastmega turbad on kasutatavad ilma kompostimata; vähelagunenud turbad sobivad vaid valitud kultuuride kasvatamiseks. 57 Komposteerumise olemus Komposteerumine on bioloogiline protsess, mille käigus toimub orgaanilise aine lagundamine mitmesuguste mikroorganismide poolt. Et mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks hapnikku, on vaja, et kompost oleks piisavalt õhustatud. Lisaks on vaja niiskust ning piisavat soojusisolatsioonikihti. Komposteerumise lõpptulemuseks on süsihappegaas (CO 2), vesi, anorgaanilisi soolasid sisaldavad ained ning suhteliselt püsiva koostisega huumus. Lisaks vabaneb komposteerumise käigus ka
annaabi.ee 
