Romantiline muusikatea 19.sajandil olid enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud. Seetõttu on muusikaajaloos nimetatud 150-aastast stiiliperioodi 18.sajandi keskpaigast kuni 19.sajandi lõpuni klassikalis-romantiliseks, milles võib eraldada klassitsistlikku ja romantilist etappi. Üleminek ühelt teisele langeb 19.sajandi esimesele veerandile. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgeid kompositsioonitehnilisi erinevusi, küll aga on muutnud helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. Romantiline maailmanägemisviis ei tekkinud üleöö. Seda võib leida juba Haydni ,,Leinasümfoonias" (nr 44) ja ,,Lahkumissümfoonias" (nr 45). Romantilisi jooni on ka Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" finaalis, kus kohtumõistmisesse sekkub müstiline koor teispoolsusest.
Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16. sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsioonitehnilisi võtteid. Roland de Lassus sündis Mons`is Belgia ja Prantsusmaa piiril 1532.a. Lapsepõlvest vähe teada elas erinevates linnades ja maades kuni 1543.a., mil Sitsiilia asekuningas ta Itaaliasse viis ja hea hariduse võimaldas. Poisipõlves rööviti teda mitmel korral, sest tal oli imeilus hääl. Itaaliasse jäi umbes 10 aastaks töötades erinevates linnades. 21-aastasena algab karjäär Roomas kapellmeistrina.