Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks
Madalmaadega. ARS NOVA- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Keskaegse kunstniku looming on anonüümne. Sel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanrides. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, kõige enam aga pikkade tekstidega osi. Motett-13.saj. kiriklik teos ja mis sajandi lõpuks kuulus rohkem seltskonnamuusikasse, sai 14 saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid kui oma aja keerukaimad teosed on kõige huvitavamad näited selle ajastu kompositsioonitehnikast. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest, need olid ballaad, rondeau ja virelai. Ballaad, 2-4 häälne ilmalik laul, Roneau, 3-häälne laul ühe muusikalise põhikujundi sagedase kordamisega, sageli ka soolo ja koori vaheldumisega. Virelai, trubaduurilaulude sarnased ühehäälsed laulud. Muusikas peetakse ars novale alusepanijaks Philippe de Vitry
Tunnustus heliloojana ei tulnud kohe. Maailmakuulsuse saavutas teosega kammeransamblile "kvartett aegade lõpust". See kanti esimest korda ette Saksa konsentratsioonilaagris. Teoses on oluline roll rütmi ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange kokku, tekib avatud vorm, millal puudub konkreetne lõpp. Ta kirjutas muusikateoreetilise traktaadi: "Minu helikeele tehnika". Rütmikäsitlus tugineb India muusikale, tema muusikas ka vahelduvad taktimõõdud. Tema kompositsioonitehnikast ei kujunenud aga üldlevimud meetodit. Ta kasutab ka sümmeetrilisi rütmifiguure. Laadid põhinevad pool-täistoonidel. Orkestrimuusika Sümfoonilistest suurteostest tuntuim "Turangalila-sümfoonia"!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot' kasutamine Kuigi filosoofia on india oma, ei kasuta ta india helilaade ega rütme. Teemadest selguvad neli, mida helilooja pidevalt kasutab.
annaabi.ee 
