Tekst kirjutatakse millegi seletamiseks, tutvustamiseks, kellegi mõjutamiseks, enese vastu huvi äratamiseks ja positiivse suhtumise esilekutsumiseks. Et tekst neid eesmärke täidaks, peab ta lisaks oma suurepärastele sisulistele omadustele olema võimalikult selge, arukas, loogiline, ladus ja korrektne. Igasugused vigaselt kirjutatud sõnad, ainsagi tühikuta lõigud, puuduvad või ülearused kirjavahemärgid, segase või vale konstruktsiooniga laused ning muud keele- ja kompositsioonireeglite vastu eksimised tulevad tekstile ainult kahjuks. Niisugused keelelised vigurid, olgu siis kavatsuslikud või siis hoolimatusest või teadmatusest tingitud, segavad lugejat, takistavad süvenemist ning häälestavad teda autori vastu. Kui lugeja on kannatlik ja ise umbeski teab, millest jutt, võib ta kirjutatust viimaks aru saada, kuid kirjutaja asi ei ole mitte lugeja intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse proovilepanek, vaid omaenese intelligentsuse,
4.2. Peamised stiilid ...................................................................................................6 5. Kuidas teha head portreepilti .....................................................................................9 5.1. Muuda vaatenurka ..............................................................................................9 5.2. Silmakontaktiga mängimine ...............................................................................9 5.3. Kompositsioonireeglite rikkumine ....................................................................11 5.4. Valgusega eksperimenteerimine .......................................................................12 5.5. Pildistatava mugavustsoonist väljaviimine .......................................................12 5.6. Pildista varjatult ................................................................................................13 5.7. Tutvusta esemeid ......................................
Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri märkide seostumine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, metalisus, kontseptualism, kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste loomisel. Võib rääkida klassikaliste kompositsioonireeglite taandumisest, tekstide fragmentariseerumisest ja zanrilise avatuse suurenemisest. Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone, võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud. Esiteks -- kirjanduselu ja -väljaanded (Eesti Kostabi $eltsi ja ,,Hirohalli" löögirusikas, ajakirja ,,Vikerkaar" avatus uuele kirjandusele jne
annaabi.ee 
