9.Loetlege võimalikud laengukandjad ioonilistes materjalides? Ioonilistes materjalides on laengukandjateks ioonid. 10.Mis on materjali optilised omadused? Optilised omadused on materjali vastumõju temale rakendatud valgustatud elektromagneetilisele kiirgusele. 11.Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? 9 1.Materjalide klassifikatsiooni alused? Metallilised, keraamilised, polümeersed, komposiitsed ja pooljuhtmaterjalid. 2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas. 3.Iseloomustage metallilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine seidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunata. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis? Fluori aatom mis omab välimises selektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p
on lahendus. 1.3. Materjalide klassifikatsioon. Teeme eelnevalt ühe piirangu antud kursuses käsitlemist leidvate materjalide mõistes. Antud kursuses leiavad käsitlemist vaid tahked materjalid, mitte aga gaasid ja vedelikud. Antud kitsendus on iseloomulik enamikele materjaliteaduse kursustele ja õpikutele ja võimaldab kursuses kompaktsemat materjali käsitlust. Põhilised materjaligrupid, mis leiavad käsitlemist on metallilised, keraamilised, polümeersed, komposiitsed ja pooljuhtmaterjalid (joonis 1-2). Antud jaotus ei põhine mitte ainult nendesse erinevatesse klassidesse kuuluvate materjalide keemilisel sidemel ja aatomstruktuuril (1, 2, 3) vaid sisaldab eristamise alusena ka mingile materjaliklassile omaseid unikaalseid omadusi näiteks pooljuhtmaterjalide elektrilised omadused. Järgnevalt iseloomustame lühidalt ülaltoodud erinevatest klassidest materjale. 1.3.1. Metallid
IS elemendid kasutavad ära peremeesraku replikatsiooniensüüme replikatsiooni. Transponeerumine nõuab transposaasi, mille kodeerib IS element ise. Transposeerumine initseeritakse kui transposaas tunneb ära ITR-i. Moodustuvad spets. ahela otsad (staggering ends), toimub insertsioon ja DNA polümeraas ja ligaas täidab vahekoha. 2. Transposoonid (Tn). Sarnased IS elementidega, märksa kompleksemad ja sisaldavad rohkem geene. 2 tüüpi: komposiitsed transposoonid ja mittekomposiitsed transposoonid. Kannavad geene, mis flankeeruvad IS elementide mõlemas otsas (antibiootikumi resistentsus). IS elemendid varustavad transposaasiga ja ITR äratundmise signaali. Mittekomposiitsed kannavad samuti geene, aga ei termineeri IS elemendiga. Lõpevad sarnaste kordusjärjestustega. Transponeerumine on sarnane IS elementidele; kohapeal toimub duplikatsioon.
annaabi.ee 
