Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine, rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia.... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Dzäss oli põlu all. : Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid(`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Villem Kapp helilooja ja dirigent. Teosed: 2 sümfooniat, ooper `Lembitu', kooripoeem `Põhjarannik'. Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks.
Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon; säilitas klassikalise ülesehituse.Kõige kuulsam 5. Sümfoonia rahvusliku traagika sümfoonia Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks.Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid (`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Eino Tamberg (sünd. 1930) Kuulsaim teos Concerto Grosso op. 5. See on barokiajastu stiili lähedane, modernse helikeelega, sai eesti neoklassitsismi rajajaks. Teine kuulus teos on ooper ,,Cyrano de Bergerac", libreto kirjutas Jaan Kross E. Rostandi värssdraama põhjal. Esietendus toimus 1976. Helikeeles on tunda renessansi ja varabaroki stiliseeritud elemente, mis on asetatud tänapäeva
annaabi.ee 
