komponentvektoreid me otsime. Tõepoolest, kuna kahe vektori summa on võrdne vektoriga, mis on ehitatud nendest vektoritest ehitatud rööpküliku diagonaalile, siis on selge, selliseid rööpkülikuid, mis on sama diagonaaliga, on lõpmata palju. Vektori lahutamisel komponentideks tulebki toimida nii, et joonestada rööpkülik, mille diagonaal oleks lahutatava vektori sihiline ja pikkus võrdne selle vektori mooduliga. Rööpküliku külgedele ehitatud vektorid ongi otsitavad komponentvektorid. Füüsikalise probleemi korral ei toimita vektori lahutamisel komponentideks juhuslikult, vaid lähtutakse ülesande füüsikalisest sisust. Sel juhul antakse komponentvektorite suunad ette ja sel juhul on tulemus ühene. r Oletame, et me oleme kehale mõjuva jõu lahutanud kaheks komponendiks F1 ja r F2 . Kirjutades mõlema komponendi jaoks Newtoni II seaduse kujul r r r r
Märk näitabki siin ära, kas vaadeldav komponentvektor on tegelikult vastava telje positiivses või negatiivses suunas. Kui nüüd pärast ülesande lahendamist kanda komponentvektorid X A ja Y A joonisele õiges suunas õige pikkusega, siis kokku nad annavadki kogureaktsiooni F A õiges suunas, nii nagu tegelikult on. Milline on selle kogureaktsiooni moodul? Kui komponentvektorid X A ja Y A on määratud, siis Pythagorase järgi muidugi
annaabi.ee 
