Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse
Geneetilise koodi omadused: 1. 3-nukleotiidne 2. sünonüümne ühele AH vastab mitu koodonit. 3. ühetähenduslik üks koodon määrab ära ühe AH. 4. universaalne koodonite ja AH vastavus on sama peaaegu kõigis organismides. Translatsioon e valgu süntees. 1. Toimub ribosoomides. 2. mRNA ühineb ribosoomiga. 3. tRNA molekul seostub mRNA initsiaatorkoodoniga AUG , seda molekuli nimetatakse initsiaator-tRNA-ks. Ühinemine toimub komplementaarsusprintsiibil 4. tRNA-ga ühineb kindel AH. 5. Siseneb järgmine tRNA mille otsas AH. 6. AH vahele sünteesitakse peptiidside. 7. AH vabaneb initsiaator tRNA st ja see väljub ribosoomist. 8. tRNA, mis jäi ribosoomi, nihkub edasi ja siseneb uus tRNA, mille otsas olev AH ühendatakse teistega. 9. Protsess kestab kuni jõutakse stoppkoodonini. 10. Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid: tRNA, mRNA ja
NUKLEIINHAPPED lk 38-43 NH on biopolümeerid. Asuvad rakutuumas. (kloroplastides ja mitokondrites oma DNA) Nukleotiidid - monomeerid DNA N-alus: A- adeniin T tümiin C tsütosiin G - guaniin Monomeeride erinevused tulenevad N-rühmast! Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb 2 ahelast need püsivad koos komplementaarsusprintsiibil: A-T, T-A, C-G, G-C Vesiniksidemed seovad ahelad kokku. Esimest järku DNA struktuuris nukleotiidide järjestus. Teist järku DNA strukruuris DNA kruvikujuliselt keerdunud. Kolmandat järku struktuur koos valkudega. DNA ülesanded: 1. päriliku info säilitaja. 2. info põhjal reguleeritakse raku elutalitlusi. 3. info ülekanmine tütarrakkudele. RNA N-alused - A, U, G, C U= uratsiil RNA koosneb ühest ahelast
kordusjärjestusega. Metafaasikromosoomid kantakse klaasplaadile, viiakse läbi DNA denaturatsioon, nii et DNA muutub üksikahelaliseks ja renatureeritakse üksikahelalise, näiteks fluorestseeruva värviga märgistatud kordusjärjestusega. Fluorestsentsvärvidega märgitud hübridisatsiooniproovide kasutamise puhul nimetatakse protseduuri FISH-iks (Fluorescent In Situ Hybridization). Renaturatsiooni käigus paarduvad DNA ahelad komplementaarsusprintsiibil ning märgistatud üksikahelaline DNA hübridiseerub talle homoloogiliste piirkondadega kromosoomis. FISH-i abil on demonstreeritud näiteks kordusjärjestuse TTAGGG paiknemine telomeerides. DNA tsentrifuugimisel CsCl gradiendis on võetud kasutusele mõiste "satelliit-DNA". Satelliit-DNA puhul on tegemist kordusjärjestustega, mille A:T ja G:C paaride suhe erineb oluliselt ülejäänud genoomi A:T ja G:C paaride suhtest
kordusjärjestusega. Metafaasikromosoomid kantakse klaasplaadile, viiakse läbi DNA denaturatsioon, nii et DNA muutub üksikahelaliseks ja renatureeritakse üksikahelalise, näiteks fluorestseeruva värviga märgistatud kordusjärjestusega. Fluorestsentsvärvidega märgitud hübridisatsiooniproovide kasutamise puhul nimetatakse protseduuri FISH-iks (Fluorescent In Situ Hybridization). Renaturatsiooni käigus paarduvad DNA ahelad komplementaarsusprintsiibil ning märgistatud üksikahelaline DNA hübridiseerub talle homoloogiliste piirkondadega kromosoomis. FISH-i abil on demonstreeritud näiteks kordusjärjestuse TTAGGG paiknemine telomeerides. DNA tsentrifuugimisel CsCl gradiendis on võetud kasutusele mõiste "satelliit-DNA". Satelliit-DNA puhul on tegemist kordusjärjestustega, mille A:T ja G:C paaride suhe erineb oluliselt ülejäänud genoomi A:T ja G:C paaride suhtest