Vabadussõjalastele eelnõu ei sobinud, kuna erakonnad ja nende roll jäi alles ning väikene oli ka presidendi võimutäius. Vastu hääletas 11 233 inimest rohkem, kui poolt. Põhiseaduseelnõu kukkus läbi. 1932. a. põhiseaduseelnõu Põhiseaduseeelnõu läbikukkumisele reageeris juba 1932. a. 18. augustil esimesena K. Päts. Tema arvates pidanuks uue põhiseaduse välja töötama erakorraline kahekojaline Rahvuskogu (valitav 80-liikmeline Riigikogu ja 40 liikmeline komplekteeritav Vanematekogu). Idee oli hea, kuid seda ei toetatud. 1933. a. põhiseaduseelnõu 1932. aasta 10. novembril esitasid oma põhiseaduse eelnõu vabadussõjalased ja 23 novembril oma eelnõu täiustatud variandi ka Rahvuslik Keskerakond. Riigikogu valik langes RKE variandile, mis valmis detsembri lõpuks. 1933. a. veebruaris otsustati panna see rahvahääletusele sama aasta juunis. Vapside eelnõu lükati kõrvale. 1933. a. põhiseaduseelnõu V Riigikogu 1933. a. täiustatud
Raam- ja kepsulaagripesade ülemised pooled on mootoriplokki töödeldud, alumised pooled kinnitatakse nende külge poltidega.Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud. Mootoriplokk koosneb üldjuhul järgmistest sõlmedest: a) mootoriplokk; b) plokikaaned; c) karter; d) karterikaas/õlivann Mootoriplokk võib olla valmistatud monoliitsena, st tervikplokina või on komplekteeritav erinevatest osadest. Mootori plokke võib liigitada alljärgnevalt: a) vedelikjahutusega; b) õhkjahutusega; c) kuivhülssidega (on ümbritsetud kõikjal plokimaterjaliga); d) märghülssidega (puutuvad kokku jahutusvedelikuga); e) diiselmootoriplokk; f) ottomootoriplokk; g) vahetatavate hülssidega; h) sõltuvalt ploki konstruktiivsest kujust, mille tingivad silindrite asetused (näiteks: tähtmootori plokk). 12. Plokikaane tehniline iseloomustus ja
annaabi.ee 
