Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub see organismile hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on
Ergutus- ehk energiajookide põhilised toimeained on glükoronolaktoon, tauriin ja kofeiin. Esimest on energiajookides sadu kordi ja teist kümneid kordi rohkem kui tavapärastes jookides, kuid samal ajal ei ole nad tervisele kahjulikud. Tervisekaitseinspektsiooni kinnitusel ei ületa kofeiinisisaldus energiajoogis lubatud normi. Tauriin võtab ära näljatunde ja seda sisaldavad ka karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad põhiliselt B-grupi vitamiine. Neis ei ole kompleksvitamiine, mida sisaldavad vitamiini- ja spordijoogid. B-grupi vitamiinid mängivad tähtsat rolli energia ainevahetuses. Nad aitavad saavutada organismis rasvade, süsivesikute ja proteiini tasakaalu. On tõestatud, et B-grupi vitamiinid mõjuvad soodustavalt vaimsele ja füüsilisele tegevusele. Kofeiin on tuntud mitmete vaimseid ja füüsilisi tegevusi soodustavate mõjude poolest. On kindlaks tehtud, et ta tõstab reaktsioonikiirust, vaimset valmisolekut ja