B 24m A A 24m B LÕIGE B-B PÕHIPLAAN 3. MONTAAŽITÖÖD 12 3.2.3 MONTAAŽIJÄRJEKORD JA TÖÖVÕTTED LAUSMEETOD (DIFERENTSEERITUD) ¾ PÕHIMÕTE: ¾ EELISED: KOMPLEKSMEETOD ¾ PÕHIMÕTE: ¾ EELISED: ¾ PUUDUSED: HAARDEALAD 500 mm 500 mm 1 V U N D A M E N D I K A N N U D 3. MONTAAŽITÖÖD 13 2 V U N D A M E N D I T A L A D 3 P O S T I D TÕSTMINE PÖÖRAMISEGA LIBISTAMISEGA
2) Retrospektiivne uuring ja diagnoos - süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine - prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jm) - dünaamika ja taseme analüüs 3) Prognoosimise meetodite ja võtete hindamine ning valik - meetodite ja nende modifikatsioonide (võtete) uuring lihtsustatud tehnilis- majanduslikud arvutused matemaatilis- statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid eksperthinnangute meetodid kompleksmeetod - sobiva meetodi(te) esmane valik 4) Prognoosimiseks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja analüüs - aegridade ettevalmistamine (andmete fikseerimine, inter- ja ekstraplaneerimine) - aegrea komponentide eristamine (trend, tsükliline komponent, sesoonne komponent, jääkliige) 5) Prognoosi(de) arvutamine (väljatöötamine) - aegridade tasandamine (trendi ja teiste komponentide leidmine) - jääkliikmete analüüs
Kompleksarve à = a + i b, kus imaginaarühik i = (- 1) ½, kasutatakse füüsikas selleks, et: 1) kiiresti tuletada üks reaalarvuline suurus teise põhjal, s.t. minna liikumise kiirendamiseks ajutiselt arvude imaginaarsesse (mittereaalsesse) piirkonda; 2) esitada omavahel seotud kujul (kompleksselt) kaks suurust, mis mõlemad kirjeldavad ühte ja sedasama loodusnähtust (üks suurus on siis vastava kompleksarvu reaal- ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod võnkumiste või lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna à = A e it, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on hälve. Põhitooniks nimetatakse omavõnkesagedusega (siin 1) toimuvat võnkumist, ülemtooniks (kõrgemaks harmooniliseks) aga võnkumist põhitooni sagedusest täisarv m korda suurema sagedusega m.
Kompleksarve à = a + i b, kus imaginaarühik i = (- 1) ½, kasutatakse füüsikas selleks, et: 1) kiiresti tuletada üks reaalarvuline suurus teise põhjal, s.t. minna liikumise kiirendamiseks ajutiselt arvude imaginaarsesse (mittereaalsesse) piirkonda; 2) esitada omavahel seotud kujul (kompleksselt) kaks suurust, mis mõlemad kirjeldavad ühte ja sedasama loodusnähtust (üks suurus on siis vastava kompleksarvu reaal- ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod võnkumiste või lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna à = A e it, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on hälve. Põhitooniks nimetatakse omavõnkesagedusega (siin 1) toimuvat võnkumist, ülemtooniks (kõrgemaks harmooniliseks) aga võnkumist põhitooni sagedusest täisarv m korda suurema sagedusega m.
Kompleksarve à = a + i b, kus imaginaarühik i = (- 1) ½, kasutatakse füüsikas selleks, et: 1) kiiresti tuletada üks reaalarvuline suurus teise põhjal, s.t. minna liikumise kiirendamiseks ajutiselt arvude imaginaarsesse (mittereaalsesse) piirkonda; 2) esitada omavahel seotud kujul (kompleksselt) kaks suurust, mis mõlemad kirjeldavad ühte ja sedasama loodusnähtust (üks suurus on siis vastava kompleksarvu reaal- ja teine imaginaarosa). Kompleksmeetod võnkumiste või lainete kirjeldamiseks esitab perioodiliselt muutuva suuruse eksponent- kujulise kompleksarvuna à = A e it, mille moodul A on selle suuruse amplituud, argument t on faas ja reaalosa A cos t on hälve. Põhitooniks nimetatakse omavõnkesagedusega (siin 1) toimuvat võnkumist, ülemtooniks (kõrgemaks harmooniliseks) aga võnkumist põhitooni sagedusest täisarv m korda suurema sagedusega m.
annaabi.ee 
