väetamise maksumus 20 krooni kg N Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi nimetatakse ka neelavaks kompleksiks. Kolloidide ehituses on see tuum ja selle tuuma pindmised molekulid võivad dissotseeruda ja käituda happe või alusena. Vahetult tuuma pinnal on laengut määravate ioonide kihid, selle järgneb vastasioonide kiht,
Et mulda tekiks struktuursus, on vaja, et selles mullas oleks ibe- savi ja kolloidosakesi, et mullas oleks piisavalt huumust ja et mullas oleks piisavalt kahe ja kolmevalentseid katioone. Kirjeldada tuleb ka uusmoodustisi ja ühendeid (söetükid, vihmaussid) ja võõrühendeid (rauakolakad, kiletükid). MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit. Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed. Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on
annaabi.ee 
