........................ 6 LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS..................................................................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 9 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST Läbirääkimistele tuleks minna võrdsete partneritena ja täiesti kompleksivabalt. Eestlased kipuvad aga tundma lääne partnerite ees aukartust ja ida poolt tulnute suhtes üleolekut. Kumbki pole hea variant. Mingil määral mängib siin rolli ka eestlaste suhteliselt kesine keeleoskus. Eriti raske on inglastega, kes sageli kasutavad läbirääkimistel meile tundmatuid sõnu ja mõisteid. Inglasi loetakse üldse väga rasketeks läbirääkimispartneriteks. Läbirääkimiste algul tuleb püüda luua soodne õhkkond, et partneriga tekiks hea kontakt. Tähtis on isegi
inimene kukla tagant. Me ei tea, mis ilme on tal tegelikult. Järgnevalt püüan võimaluste piires iseloomustada ka seda maski. Viie näidendi ja ühe filmi põhjal, millest igaüks annab ühe omapärase, kuid teisi täiendava tagasivaate teatriajalukku -- aga veel rohkem teatrimaagiasse. Kui neid kahte üldse saab teineteisest lahutada. Kutselise teatri juubel -- nagu igajuubel -- on hea ettekääne juubilari ellu tagasivaateid teha. Aga tegelikult on eesti teater juba ammu nii vana, et kompleksivabalt oma lapsepõlve ja noorusaja rumalusi meelde tuletada. Nii on vanim vaadeldavaist näidenditest kirjutatud juba 1977. Selle, nimelt Ilmar Külveti ,,Menningu" lavastas 1990 Vanemuises Raivo Adlas. See on ainus siin käsitletav teos, mida ma ise näinud pole. Kindlasti mõjus lavastuse õnnestumisele soodsalt autori persoon, sest Ilmar Külveti hääl oli läbi segajate ragina igale Ameerika Hääle kuulajale tuttavaks saanud