tihedusm kui lahuse konts oleks 1 mool/l ja lahusekihi paksus 1cm. kus M on molaarmass. Optiline läbitavus e läbilaskvus (T) näitab mitu protsenti lahusele langenud valgusest läbis selle. Kuna lahuse optiline tihedus on linearses sõltuvuses lahuse kontentratsiooniga vaid teatud kontsentratsioonivahemikus, on kasutatavad kontsentratsioonid on suhteliselt madalad. Suuremate kontsentr korral tekkivad protsessid nagu dissotsiatsioon ja kompleksimoodustamine. Seetõttu koostakse enne mõõtmist kalinratsioonigraafik, kust eitakse lahuse optilisele tihedusele vastav kontsentratsioon. Valitakse selline lainepikkus, mida uuritava aine lahus kõige rohkem neelab ning lahuse kontsentr ja kihi paksus selline, et mõõdetav opt.tihedus jääks piiridesse 0,2-0,9 ühikut. Lahusti enese opt.tihedus ei tohiks ületada 0,2 ühikut. Tavaliselt aine konts on 0,01-0,001%. Kalibratsioonigraafik. y=mx+b m tangens sirge tõusunurgast e. sirge tõus
määratav aine ära reageerinud. Sellist hetke nimetatakse stöhhiomeetria- ehk ekvivalentpunktiks. Teades kulunud titrandi hulka, arvutame määratava aine koguse reaktsioonivõrrandi alusel. Tiitrimisreaktsioon olgu kindla stöhhiomeetriaga, piisavalt kiire, toimub lahuses, kulgeb lõpuni, lõpppunkt peab olema määratav, teised ained ei tohi mõjutada lõpppunkti asukohta. Peamised tiitrimisreaktsioonid: hape-alus, kompleksimoodustamine, sadestus, redoks. 53. Mida nimetatakse tiitrimise ekvivalent- e. stöhhiomeetriapunktiks? Mida nimetatakse tiitrimise lõpp-punktiks? Mida nimetatakse tiitrimise veaks? Lõpp-punktiks nimetatakse hetke, mil arvatakse, et kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Püüeldakse selle poole, et ekvivalent- ja lõpppunkt langeksid kokku. Tiitrimise veaks nimetatakse erinevust ekvivalent- ja lõpp-punkti vahel. 54. Kuidas saada kindla kontsentratsiooniga titrandi lahust?