kogulaeng sisesfääril on +2-4= 2. Analoogne lugu on tetraklorokoobalt(2)iooniga. Loomulikult pole kooridnatiivse sideme moodustumine alati nii lihtne. Tegelikult esineb palju nüansse ja side ei pruugi olla kovalentse sideme sarnane. Paljusid olulisi nüansse kirjeldavad kvantmehhaanika seadused jm teooriad. IAGL JUHUL, HEAD LIGANDID ON NEED, KELLEL ON VABA ELEKTRONPAAR: Tuntumaid ligande: Kui ligandid seonduvad kompleksimoodustajaga kasutades vaid üht oma ,,kehaosa" (üht aatomit enda molekulist) ja selle vaba elektronpaari siis nimetatakse sellist ligandidte süsteemi monodentaatseks: üks ligand moodustab tsentraalaatomiga vaid ühe sideme (Üks side ühe iga ligandi kohta). Kui aga üks ligand moodustab tsentraalaatomiga korraga mitu sidet, st kasutab korraga mitut elektropaari, et tekitada rohkem kui üks ühendus tsentraalaatomiga, siis kutsutakse sellist ligandi POLÜDENTAATSEKS
kui kompleksioon omab positiivset laengut (komplekskatioon). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad: a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F-, Cl-, Br-, I-, OH-, NO2-, NH2-, CN-, SCN- jt;
Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: a) ammiinkompleksid – ligandiks on NH3 molekulid; b) atsiidokompleksid – ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; c) akvakompleksid – ligandiks on H2O molekulid; d) hüdroksokompleksid – ligandiks on OH− rühmad 5. Tuua näiteid monodentaatsete ligandide kohta. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, on tegemist monodentaatse ligandiga. 10. Tuha analüüs 1. Milliseid keemilised elemendid sisaldusid põletatud materjalis (puu)? 50% süsinik, 42% hapnik, 6% vesinik, 1% lämmastik ja 1% teisi (kaltsium, kaalium, etc) 2. Millised oksiidid moodustusid nendest põlemisel? K2 O; CaO; P2 O 5 3
Paljud kompleksühendid on värvilised ja/või paramagnetilised, nende omaduste mõistmiseks ja ennustamiseks tuleb tunda kompleksühendi elektronstruktuuri, selleks võib kasutata nt kristallivälja teooriat. 78. Ligandid. Mono- ja polüdentaatsed ligandid. Tooge näiteid. Miks kasutatakse kompleksonomeetrias titrantideks polüdentaatseid ligande? Ligandid on molekulid, ioonid, orgaanika mis seondub kompleksimoodustajaga (tsentraalaatomiga). Monodentaatsed ligandid on ligandid mis saavad seonduda ühest kohast tsentraalaatomiga, polüdentaatsed ligandid on ligandid mis on võimelised ühe tsentraalaatomiga mitmest kohast liituma. Monodentaatne on näiteks ammiin ligand(ammoniaak) või halogeno( kloriid, jodiid, fluoriid, bromiid) polüdentaatsed on oblikhape, EDTA, nitro, etüleendiamiin. Kompleksonomeetrias kasutatakse polüdentaatseid
annaabi.ee 
