kirjeldavad mudelid Z = K(Y); · alternatiivide oodatava (tõenäosusliku) kasulikkuse sõltuvust kasulikkusehinnangust ja · väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuste jaotustest kirjeldavad mudelid E(X) = E(Z,P); · erinevate eesm.rgisusteemi komponentide alusel saadud oodatava kasulikkuse hinnanguid sunteesiv komplekshinnangu mudel optimaalse alternatiivi väljavalimiseks x* = KA{E(X)} · Sk juhitamatu tegur k · m vaatlusaluste juhitamatute tegurite arv; · Yj alternatiivide elluviimise tulemuste vektori komponent j; · r alternatiivide elluviimise tulemuste vektori vaatlusaluste komponentide arv; · fji Yj sõltuvust Xi-st kirjeldav võrrand; · Fjk Yj sõltuvust Sk-st kirjeldav võrrand; · Zoj alternatiivide elluviimise tulemuste komponendi Yj kasulikkusehinnang
ühest tulemust ei anna, siis tähtsuselt järgmist kriteeriumi jne; kontrollitakse võimalust mõnede eesmärksüsteemi komponentide muutumiseks kitsendusteks – see on võimalik, kui mõne komponendi osas taotletakse ainult kindla läve ületamist; rakendatakse komplekshinnangu meetmeid, mis on välja töötatud tegevuse kvalitatiivselt erinevate aspektide ühendamiseks ühetähenduslikuks kvantitatiivseks kompleksseks hindamiskriteeriumiks. Parima alternatiivi valik toimub sel juhul kasulikkuse sünteetilise kompleksnäitaja väärtuste alusel. 83. Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi?
annaabi.ee 
