juur, sest 1) p(1) = p (1) = 0 2) p (1) = 2 = 0 Teoreem 8. Kui pol¨ unoomi kordajad on reaalsed ning x0 C unoomi r-kordne juur, siis ka x0 on sama pol¨ on selle pol¨ unoomi r-kordne juur. 13.3 Algebra p~ ohiteoreem Teoreem 9. Igal kompleksarvuliste kordajatega n-astme pol¨ unoo- mil leidub parajasti n kompleksarvulist juurt (kordsused kaasa ar- vatud). 13.4 ¨ Uhejuured unoomi xn - 1 kompleksarvulisi juuri nimetatakse Pol¨ n-j¨ arku u ¨he- juurteks. K~oigi n-j¨arku u ahistatakse n 1. ¨hejuurte hulka t¨ 13.5 ¨ Uhejuurte arvutamine 2k 2k 2k ei n
võime ka leida. Näiteks võrrandil puuduvad lahendid ratsionaalarvudes, ent ometi eksisteerivad nad juba irratsionaalarvude hulgas. Võrrandil ei leidu lahendeid reaalarvude hulgas, aga neid on täpselt neli, kasutades kompleksarve. Võrrandite lahendamine erinevates arvuhulkades on väga erineva raskusega. Näi- teks ei ole mingit raskust lahendada kolme muutujaga võrrandit kompleksarvudes – nimelt igale -i ja -i kompleksarvulisele väärtusele saame leida kompleksarvulisi -i väärtusi täpselt 10. Täisarvudes suudeti seesama võrrand aga lahendada alles pärast kolmesaja-aas- tast pingutust – positiivsetes täisarvudes ühtegi lahendit ei leidugi! Teoreemi, mis väidab, et kui on kahest suurem täisarv, siis ühelgi võrrandil kujus positiivsetes täisarvudes lahendit ei leidu, kutsutakse Fermat’ suureks teoreemiks. 181
annaabi.ee 
