). Meeldivust saab suurendada ka seeläbi kui sünkroniseeritakse intervjueerijaga oma hingamisrütmi. Meeldivuse alusel kandidaatide valimine on probleemiks eelkõige siis kui need inimesed hiljem koos ei tööta. Selle strateegiaga liialdamine võib kaasa tuua ebasoodsaid tagajärgi, meeldida püüdmist võidakse tajuda lipitsemisena ning see võib meeldivuse asemel kaasa tuua negatiivse suhtumise. Selle strateegia oskuslikumal kasutamisel võidakse isikuid aga hinnata teistest taotlejatest kompetentsemateks. Meeldivust suurendab ka see kui me tajume teise huvi meie vastu. Mida olulisem teiste arvamus meile on, seda enam pingutatakse meeldida püüdmiseks. Eneseülendamise strateegia eesmärgiks on austuse võitmine oma kompetentsuse tõestamise läbi. Ohuks on siin see, et liigne enese kiitmine võib liialt egoistlikuna tunduda, seetõttu võib suhtumine kanditaati muutuda. Kui publik omab inimese kohta positiivset informatsiooni, siis üritatakse käituda vaoshoitumalt ja tagasihoidlikumalt
Miks lapsed alates kolmandast eluaastast kartlikuks muutuvad? Kõigepealt saavad nad teadlikuks, et nad on väikesed ja ei suuda kõiki olukordi kontrollida. Teiseks ei suuda nad alati eristada fantaasiat reaalsusest. Ühes uurimuses väljendasid hirmu kummituste ja monstrumite ees 75 % lasteaialastest, 50 % 2. klassi lastest ja vaid 5 % 6. klassi lastest. Kui lapsed saavad vanemateks ja kompetentsemateks, ei tundu paljud asjad neile enam nii ähvardavatena, kuid neil võivad tekkida uued hirmud. Näiteks 46 aastased lapsed kardavad inimesi või loomi, kes näivad nende meelest "ine tud ja koledad". 1012 aasta vanused, kes on juba enam realistid ning võimelised põhjusi ja tagajärgi paremini ära tundma, kardavad rohkem kehalisi vigastusi ja füüsilisi ohte. Lapseea hirmud: Vanus Hirmud