Selle tulemusel hakkab vesi kõrgema tasemega kohast madalamasse ära voolama, tekib äravooluhoovus. * Hoovused tekivad ka erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. * Gibraltari väina kaudu tungib Atlandi ookeani kergem vesi pindmises kihis Vahemerre tihedushoovusena. Kui aga ühest kohast tuleb vett juurde, siis peab kusagilt teisest kohast seda ära voolama. Sügavates kihtides liigub vesi ka läbi Gibraltari väina vastassuunas kompensatsioonihoovusena Vahemerest Atlandi ookeani. 4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed Põhjused: * tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni
vastupidi. Soe hoovus soojendab kliimat nt muudab talve pehmemaks, külm hoovus aga muudab kliima jahedamaks. Süvaveekerge ehk tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse. Alasid, kus süvaveekerge toimub, nimetatakse süvaveekerkealadeks. Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest. Parim süvaveekerkeala näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre
annaabi.ee 
